Organisatsiooni BirdLife International artiklisarjas “Lageraietest ja lindudest“ (“Of clearcuts and birds”) räägivad Soome, Eesti ja Läti partnerid lugusid oma metsadest ning nende uskumatust elurikkusest, aga ka metsade ülemäärase kasutamise rasketest tagajärgedest, mis on otseselt või kaudselt tingitud Euroopa Liidu toetusest bioenergiale.

Tänapäeval on umbes pool Eesti maismaast kaetud metsaga. Inimasustuse ja -mõjuta olekski siin peaaegu täielikult mets, sest Eesti asub hemiboreaalses ehk segametsavööndis. Eestlased tunnevad loodusega sügavat sidet ja paljud peavad end maausulisteks. Inimestel on kombeks käia vanade pühade puude juures ja avaldada neile austust.

See aga ei takista Eesti metsade massilist langetamist, enamasti lageraiega. Puidu hinnatõus, nõudlus “bioenergia” järele ja Venemaa sõda, mis piirab ressursside importi Euroopa Liitu, on raiesurvet veelgi suurendanud. Elurikkus ja metsloomad maksavad selle eest lõivu, nagu meie kohalikud partnerid meile selgitavad.

• 
• 
• 
• 
• 
• 

Eesti metsanduse taustast

Surve Eesti metsadele on muutunud väga tugevaks: aastatel 2016–2018 kasvas raiutud metsaalade hulk 85% võrra võrreldes ajavahemikuga 2004–2015. 95% juhtudest on tegu lageraietega.

Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu on olukorra pärast mures. “26% metsadest on määratud kaitsealadeks, millest 14,1% on range kaitse all. Ometi väheneb meie metsalindude arvukus alates 1983. aastast igal aastal 1% võrra. Selle vähenemise peamised põhjused on intensiivne raie, mis põhineb majandatavates metsades peamiselt lageraietel – eriti pesitsusperioodil – ning lindude elupaikade halvendamine, kui neid kuivendatakse monokultuuride istutamiseks. Isegi Natura 2000 aladel ja riiklikult kaitstavatel aladel lubatakse lageraieid keskkonnamõjude hindamiseta,” räägib ta.

• 
• 
• 
• 
• 
• 

Aastatel 2009–2018 anti Eestis ilma asjakohase mõjuhinnanguta raieluba 82 411 hektarile metsale Natura 2000 aladel. Seetõttu on Euroopa Komisjon algatanud Eesti vastu rikkumismenetluse, mille tulemusel peatas Keskkonnaamet 2022. aasta veebruaris teatud piirkondades metsaraie 28 kuuks.

Nõudlus puidugraanulite järele on suurendanud survet Eesti metsadele. Eestimaa Looduse Fond dokumenteeris 184 juhtumit, kus metsaraie toimub tavapäraste hävitavate meetoditega, sealhulgas lageraietega, kaitsealuste liikide koduks olevates metsades. Need langid kuuluvad ühele maailma bioenergia tootmise liidrile Graanul Investile.

Eestimaa Looduse Fondi metsaprogrammi koordinaator Siim Kuresoo selgitab: “Nõudlus bioenergia järele on oluliselt suurendanud survet Eesti metsadele, kuna bioenergia põletamist peetakse Eestis ja mujal Euroopas roheliseks energiatootmise viisiks. Inventeerimata metsamaadel raiumine on tavapärane, mis tähendab, et ei teatagi, millise ökoloogilise väärtusega metsad kaovad. Kui mingid metsad on kaitse all, siis tööstus lihtsalt viib raietegevuse üle teistesse piirkondadesse, kus ei ole hindamist läbi viidud, ja jätkab seal oma laastavat praktikat.”

Kaitsealadest ja rahalistest stiimulitest kaitse suurendamiseks ei piisa. “Eesti Natura 2000 võrgustik hõlmab hinnanguliselt 380 000 hektarit metsa, mis moodustab 16,2% kõigist Eesti metsadest. Metsaomanikel on õigus saada tagasihoidlikuma majandamise eest Natura võrgustiku metsades hüvitist, kuid iroonilisel kombel võivad nad nõuda seda isegi siis, kui nad on metsa lagedaks raiunud,” taunib Siim Kuresoo.

Global Forest Watchi andmetel on Eesti aastatel 2016–2020 kaotanud igal aastal 36 000 – 46 000 hektarit puittaimestikku (puittaimestiku vähenemine rohkem kui 30% võrra, uute puude istutamisest tulenevat puittaimestiku suurenemist ei ole arvesse võetud).

• 
• 
• 
• 
• 
• 

Metsa elurikkuse kaitsmine

Eesti metsad on esmaseks pesitsuspaigaks kuni 100 linnuliigile. Kahjuks väheneb metsalindude arvukus igal aastal 50 000 pesitseva paari võrra. Kõige enam kannatanud liikide hulka kuuluvad teder (Lyrurus tetrix), metsis (Tetrao urogallus), kanakull (Accipiter gentilis), nõmmelõoke (Lullula arborea), metskiur (Anthus trivialis) ja paljud teised.

“Eesti Ornitoloogiaühing on korraldanud haudelinnustiku punktloendusi alates 1983. aastast. Teame, et metsalinnustiku populatsioonid on languses ja viime aastatel 2020–2024 läbi põhjalikumaid transektloendusi, et anda täpsemaid hinnanguid lindude arvukuse ja asustustiheduse kohta erinevates elupaikades. Metsade kaitse on üks meie peamisi prioriteete. Me tegeleme huvikaitsega rangemate kaitserežiimide, vähem intensiivse metsamajanduse ja pesitsusaegse raiekeelu saavutamiseks,” kommenteerib Kaarel Võhandu.

Ehkki Eesti inimesed toetavad metsade kaitsmist, ei ole Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu umbes poolt kogu metsast haldava valitsuse tegevus piisav. “Hiljutise uuringu kohaselt pooldab 63% inimestest metsaraie vähendamist ja 93% toetaks metsaraie keelustamist pesitsusperioodil. Kahjuks on Keskkonnaministeerium kaitsnud seni peamiselt puidutööstuse huve,” selgitab Kaarel Võhandu.

“Ka vanad metsad on ohus,” tõdeb Siim Kuresoo. “Praegu on Eestis hinnanguliselt 46 700 hektarit vanu metsi, mis moodustavad 2% kogu metsamaa pindalast. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti vanadest metsadest 14% seisund halvenenud (raie tõttu) sedavõrd, et neid ei saa enam vanadeks metsadeks pidada.”

• 
• 
• 
• 
• 
• 

Pesitsusaegne raie tuleb keelata

Pesitsusperioodil on metsaraie tagajärjed veelgi hullemad, sest on tõenäoline, et puude langetamise käigus lindude pesad hävitatakse ja nende pojad hukkuvad. Metsaraie suurendab lindude stressi ja sunnib neid muutma oma käitumist. Tartu Ülikooli uuringu andmetel hukkub Eestis igal aastal vähemalt 80 000 linnupoega pesitsusperioodi ajal toimuva metsaraie tõttu.

“Alates 1999. aastast on Eesti Ornitoloogiaühing võidelnud pesitsusrahu kehtestamise eest,” räägib Kaarel Võhandu. “Toona tegime põhjaliku analüüsi metsalindude pesitsusfenoloogia kohta ja jõudsime järeldusele, et pesitsusperiood kestab 15. märtsist kuni 31. augustini. Sel perioodil tuleks pidada pesitsusrahu kaitsealadel. Kompromissina säästaks majandatavates metsades enamikku pesitsevatest liikidest raiekeeld 1. aprillist kuni 31. juulini. Kuid pärast aktiivset survestamist nõustus Riigimetsa Majandamise Keskus raierahu pidama ainult 15. aprillist kuni 15. juunini. See periood on liiga lühike. Juuni keskel on poegivate linnuliikide arv kõige suurem. Erametsades ei ole kohustuslikku raiekeeldu pesitsusperioodil üldse kehtestatud.”

2009. aastal võttis Eesti vastu Euroopa Liidu loodusdirektiivi. “Tekkis lootuskiir,” selgitab Kaarel Võhandu. “Eesti looduskaitseseadusse lisati klausel, et linnupesade ja munade tahtlik hävitamine on keelatud. Kahjuks selgus, et riik ei pea metsaraiet linnupesade tahtlikuks hävitamiseks.”

2021. aastal otsustas Euroopa Kohus, et metsaraie lindude pesitsusperioodil on nende pesade tahtlik hävitamine, sest metsaomanikud on teadlikud, et linnud pesitsevad metsades. Selle tulemusel hakkas Keskkonnaamet peatama raietegevust pärast kaebuste saamist ja raiealal lindude pesitsuse kindlaks tegemist. “Valitud meetod on väga töömahukas ja ei anna võimalust paljusid raietöid peatada. Hoolimata ebaefektiivsusest on Keskkonnaamet otsustanud seda lähenemist 2022. aastal jätkata. Kuna neil ei ole piisavalt tööjõudu, et reageerida kõikidele kaebustele, seavad nad prioriteediks vanemad metsad, kus lindude eeldatav pesitsustihedus on suurem,” kommenteerib Kaarel Võhandu.

“Oleme veendunud, et parim lahendus on keelata kaitsealadel metsaraie kogu pesitsusperioodi jooksul. Majandatavate metsade puhul oleks vastuvõetav kompromiss, kui keeld kehtiks 15. aprillist kuni 15. juulini. Seda võiks rakendada looduskaitseseaduse kaudu või Keskkonnaameti väljastatud metsateatiste ehk raielubadega. Seni on Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet keeldunud seda tegemast. Püüame seda küsimust lahendada kohtus,” võtab teema kokku Kaarel Võhandu.

- – -

Originaalartikkel Of clearcuts and birds #3. Estonia ilmus 5. septembril 2022 organisatsiooni BirdLife International lehel. Artikli autor on Julien Bacus, fotode autor on Karl Adami.