Laanepüüd, meie kõige väiksemad kanalised, hakkavad kevadiseks pesitsuseks valmistuma juba sügisel. Just siis leiavad nad endale järgnevaks aastaks paarilise ning jaotavad territooriume. Sabad lehvikuna laiali, jooksevad laanepüükuked siristades üksteise järel ja tõestavad oma vägevust. Ise ei ole nad tuvistki suuremad, üksnes jässakama kehaga.

Nagu nimigi ütleb, leiab neid laantest – põldudelt, parkidest ega aiast neid ei leia. Lemmikmetsadeks on laanepüüdel noorte kuuskede rohked segametsad, ka männi-segametsad ja soised metsad.

Püüsid kutsutakse Lõuna-Eestis püvideks ning see olevat eesti keeles üks vanemaid linnunimesid. Eks laanepüü ongi meil tõeline põlisasukas ja pealegi paigatruu, kes saab Eesti metsades hakkama aastaringselt – soojema kliima vastu puudub neil igasugune huvi. Kui vaadata laanepüü saksa- (Haselhuhn) või ingliskeelset (Hazel Hen (Grouse)) nimetust, võiks arvata, et nende elupaik hoopiski sarapikes või et nende põhitoiduks pähklid. Vähemalt Eestis laanepüüdel sarapikega otsest seost aga ei ole.

Laanepüüd on suures osas taimetoitlased. Talveperioodil on nende toiduks peamiselt lepa- ja kasepungad, sügisel on laanepüüd agarad marjulised. Muul ajal sobivad neile mitmesugused rohttaimed põske pista. Pähklimaiad nad teadaolevalt ei ole, pigem söövad natuke putukaid. Muide, laanepüü lapsed sarnaselt teiste taimetoiduliste lindude lastega esimestel elunädalatel putukatest toituvadki. On teada, et laanepüü päevase toidukorra keskmiseks kaaluks on talviti 41 grammi, kevaditi 58 grammi, suviti 28 grammi ja sügiseti 27 grammi. Ei ole just palju!

Laanepüüde häälitsus on imepeenike vile, mida tönts kõrv ei pruugi kuuldagi. Püüvilesid, mida jahimeestel on kombeks sügiseti püüdele jahti pidades ligimeelitamiseks kasutada, müüakse jahipoodides. Pillitamiseks on kõige sobivamad udused niisked sügishommikud. Kui siis õige mets valida, leiab peaaegu alati laanepüüsid, kes vilistamisele vastavad ja ligi tulla võivad.

Kui nüüd tekkis selle toreda linnu vastu huvi ja plaanite teda metsa otsima minna, tasub teada sedagi, et laanepüü leiate vaid Mandri-Eesti metsadest. Saartel laanepüüd ei ela.

Laanepüüst kirjutasid Peep Veedla ja Liis Keerberg. Pildi joonistas Piret Räni.

Kuula laanepüü häälitsust.