Keskkonnaühendused saatsid Kliimaministeeriumile ja Keskkonnaametile avaliku pöördumise, milles nõuavad praeguse ebaefektiivse ja seaduse täitmist mitte tagava „valgusfoorisüsteemi“ lõpetamist ning kuupäevalise pesitsusrahu kehtestamist kõikides Eesti metsades.

Ühenduste hinnangul on 2026. aasta kevadsuvine raiepraktika kujunenud metsalindudele hukatuslikuks. Praegune järelevalve süsteem jaotab metsad nn punasteks ja kollasteks aladeks, lubades nn kollastes metsades raiet jätkata seni, kuni keegi ei suuda tuvastada lindude kindlat pesitsemist. Selline lähenemine on vastuolus looduskaitseseaduse mõttega, mis keelab lindude pesade ja munade hävitamise sõltumata asukohast või liigist.

Linnud pesitsevad igas metsas
„Praegune praktika eeldab justkui oleks „kollased“ metsad linnuvabad, kuid teaduslikud andmed ja lihtne tõenäosusarvutus räägivad muud,“ selgitas Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu. Eesti metsades pesitseb keskmiselt 3,5 linnupaari hektari kohta, mis tähendab, et tõenäosus leida vähemalt üks pesa igalt hektarilt on ligikaudu 97%.

„Küsimus ei ole selles, kas linnud seal pesitsevad, vaid selles, kas inimene suudab kõrgel puuvõras või tihedas põõsastikus asuva pesa üles leida. Pesa mitte leidmine ei tähenda, et seda pole olemas,“ rõhutas Võhandu.

Riigikohtu lahendi ekslik tõlgendamine
Keskkonnaühendused viitasid Riigikohtu 19. jaanuari 2026. aasta lahendile, mis kinnitas, et looduskaitseseadusest tulenevad keelud kehtivad kõigile ja Keskkonnaamet ei pea raiekeelu jõustamiseks linde ükshaaval kokku lugema. Praegune praktika, kus raie peatamine nn kollastes metsades on delegeeritud tavakodanike kindla pesitsuse tõendamise oskusele, on ühenduste sõnul ebaeetiline ja õigusvastane.

Keskkonnaühenduste ettepanekud riigile

• Kehtestada kuupäevaline raierahu seadusega: Kliimaministeeriumi kohustus on algatada looduskaitseseaduse muutmine, et kehtestada pesitsuse kõrgperioodil üheselt mõistetav raierahu kõigis metsades. See välistaks juhuslikkuse ja annaks reeglid nii metsaomanikele kui ka järelevalvele.

• Raieteatiste piiramine: kuni seadusemuudatuse jõustumiseni on Keskkonnaameti kohustus kasutada olemasolevaid võimalusi ja lisada raieteatistele selged kuupäevalised tingimused, mis välistavad pesitsuse kõrgperioodil raied, millega kaasneb suur oht lindude hukkumiseks või pesade hävitamiseks.

• Järelevalve tõhustamine: amet ei peaks veeretama tõendamiskoormust kodanike õlule. Järelevalveorganil on õigus ja kohustus sekkuda raietöösse igat tüüpi metsades, ilma et kodanik peaks ette näitama konkreetse pesa.

Pesitsusrahu ei ole soovitus ega viisakas palve, vaid seadusega ettenähtud meede ajal, mil loodus on kõige haavatavam. Riik peab lõpetama praktika, mis kaitseb vaid neid pesi, mis inimesele juhuslikult silma jäävad, ning tagama tegeliku kaitse kõigile metsalindudele.

Pöördumise esitasid Eesti Ornitoloogiaühing, Eestimaa Looduse Fond, Päästame Eesti Metsad MTÜ, MTÜ Eesti Roheline Liikumine, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Eesti Metsa Abiks MTÜ, Fridays for Future Eesti.

Lisainfo:
Kaarel Võhandu
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja
kaarel.vohandu@eoy.ee
Tel 528 7694